Lugedes kahte artiklit soovitute seast tekitas minus ajast tagasi rändamist.
Esimeses artiklis oli välja toodud erinevate keskkondade loomine ajalises järjekorras ning seal oli päris palju üllatusi, et kas tõesti nii palju aega tagasi. Esimeseks oli Wikipedia, eelnevalt ei olnud mul teadmist, millal ja miks see üldse loodi, kuid nüüd on see teadmine olemas ning seda ikka veel kasutatakse pärast 25 aastat. Paljud keskkonnad, millest artiklis räägiti on küll lõpetanud, kuid jällegi ehe näide- iga lõpp on millegi uue algus. Oli põnev ajas tagasi rännata ja mõelda, mis vanuses ma ise sellel ajal olin ja millal mina esimest korda artikklis väljatoodud keskkondadega kokku puutusin.
Teine artikkel oli samuti põnev lugeda ja just haridustehnoloogilises perspektiivis, millal ehitati esimesed arvutid ja üldse miks need ehitati ning väga huvitav oli ka see, et kohe märgati arvutite vajadust hariduses. Mida aastad edasi, seda rohkem kättesaadavamaks arvutid muutusid ja väiksemaks ning seda rohkem hakati neid ka hariduses kasutama. Mille tulemusena on meil tänapäeval võimalus õppida ükskõik millises ülikoolis maailmas e-õppes näiteks. See artikkel tuletas mulle meelde, minu esimest kogemust arvutitega, mis oli põhikoolis kui meil algasid arvutitunnid ning esimene kord kui mu isa välismaalt meile sülearvuti ostis.
Nõustun ka sellega, et meie haridussüsteem muutub liiga aeglaselt ning on jäänud juba ajale jalgu, nähes kui kaugele on arenenud tehnoloogiline pool, siis on vaja ka juba suuremaid muutusi hariduses, et toetada õpilasi sellel teekonnal. Kuid muutused juba toimuvad ning positiivses suunas.
Allikad:
Molnar, A. (1997). Computers in Education: A Brief History. The Journal. http://thejournal.com/Articles/1997/06/01/Computers-in-Education-A-Brief-History.aspx
Weller, M. (2018). Twenty Years of Edtech. EDUCAUSE Review, 53(4), 34–48. https://er.educause.edu/articles/2018/7/twenty-years-of-edtech
Magistriõpe 