Artikkel vaatleb lähemalt õppija kontrolli õppetöö funktsioonide üle seoses õppesisu kujundamisega ühelt poolt ja isikliku õpikeskkonnaga teiselt poolt.
Nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks tähendab suurenenud õppija kontroll võimu ja kontrolli tasakaalu nihet (Väljataga & Laanpere, 2010).
Muutus suurema õppija kontrolli suunas toob kaasa vajaduse, et õpilane oleks teadlik ja vastutustundlik õppetöö funktsioonide eest. Õpilaselt oodatakse, et ta teeks informeeritud iseseisvaid valikuid selle kohta, mida õppida ja kuidas õppida vastavalt oma vajadustele (Candy, 1991).
Artikli autorid peavad siiski oluliseks saavutada õppija kontrolli ja õpetaja juhendamise vahel tasakaalu, sest õpetajad ei saa jääda päris passiivseks, vaid peavad ikkagi kogu protsessist osa saama (Väljataga & Laanpere, 2010).
Artikklis tuuakse välja ka erinevaid vaateid, näiteks:
Õppija kontroll õppesisu kujundamise perspektiivist, kus autorid arvavad, et ei atomistlik ega ka holistlik lähenemine ei pane suurt rõhku õppija kontrollile. Atomistlik lähenemine, kus on konkreetne struktuur ja tugevalt järjestatud õpetaja juhitavad süsteemid, ei jäta õpilastele praktiliselt mingit ruumi oma õppetee määratlemiseks ja isikliku õpikeskkonna kujundamiseks oma tegevuse toetamiseks (Väljataga & Laanpere, 2010).
Uuringutest tuli välja õpilaste ütlused, et õpikeskkond peaks olema motiveeriv ja seetõttu meeldis neile mõte initsiatiivi võtta ja oma keskkonna üle kontrolli saada, kuna see motiveerib õpilasi rohkem. Lisaks väitsid nad, et omandatud teadmised ja oskused seoses isikliku keskkonna kujundamisega konkreetse projekti kontekstis võivad olla tulevikus väga kasulikud (Väljataga & Laanpere, 2010).
Loomulikult tuli uuringus välja ka õpilased, kellel tekkisid raskused kursuse programmi tempos püsimisel, kuid teadmata jäi raskuste põhjus (Väljataga & Laanpere, 2010).
Kokkuvõtteks nõustun artikkliga, et tuleb katsetada ja proovida erinevaid õpetamis -ja õppimismeetodeid, et õppijad saaksid ja suudaksid õpitut paremini ja kiiremini omandada.
Kasutatud kirjandus:
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning environment: a challenge for instructional design. Interactive Learning Environments, 18(3), 277–291. https://doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Praktilises osas oli vaja teha enda õpikeskkondadest skeem. Tegin ainult töö ja kooli, sest muidu oleks see liiga pikaks läinud. Kindlasti on mõlemas grupis veel keskkondi, panin kirja, mis koheselt meenusid.
Magistriõpe 